KIKO TA PASANDO

E uniko kaminda ku bo ta haña tur informashon kompletamente gratis. Klik anto lesa. Manda tur loke bo ke pa wordu publika i invitashon pa kubri rueda di prensa na e Email: kikotapasando@outlook.com

NOTISIA

Kontesta riba Blog di Alex Rosario ku a bai ront sosial media i a wordu lesa na Z86

Kontesta riba Blog di Alex Rosario ku a bai ront sosial media i a wordu lesa na Z86 awe 15 di Yuli 19

Ta kuanto biaha mas nos tin ku tende e arumentunan bieu aki? Ata nos ta bai atrobe.

1. LGBTQ ta lucha pa trato igual komo hende?
Pueblo di Korsou ta trata LGBTQ igual pasobra Iglesia ta trata tur pekador igual i Ley aktual ta trata
tur hende igual kaba. Rol di viktima ta wordu uza komosifuera tin un inhustisia ta pasando, pero
Hulanda na 2000 no a drecha niun inhustisia ku e ‘matrimonio homo’, djis el a laga homo sintié miho
ku su mes, pero en realidat ta falta di amor ku ta hundi e persona mas profundu den su konsepto di
seks.

2. E ta meskos ku e lucha di katibu, di hende di koló, lucha ku hende muhé (t)a hiba? No tin
diferensia?
Realmente bo ta kere ku e akto homoseksual ta meskos ku tin kueru skur of ta hende muhe?
Kolo di kueru i sekso ta biologia. E akto homoseksual ta un komportashon i pa kolmo kontra biologia.
Niun hende no por hustifika su mes dilanti hues i bisa mi a nase ku un tal of tal komportashon. Kada
ken ta 100% responsabel pa su mes komportashon.

3. Nos ta ‘cherry pick’ net e puntonan ku ta sostené nos pensamentu?
No, pero mi no ta kere aki tin espasio pa diskushon teologiko i sigur no ku hendenan ku no ta
realmente interesa. Pero lagami yuda esnan ku si ke kompronde. Den Testament Bieu tin leynan pa e
nashonan, tin spesifiko pa Israel, tin leynan moral (ku no ta kambia) tin leynan saserdotal i tin
seremonial. Den Testament Nobo e akto homoseksual ta wordu kondena na varios okashon pasobra
e ta un pika ku hasta serka e inkredulanan e ta un pika.

4. Mester mas hende ku ta bisa:”ken ami ta pa diskriminá bo i kita bo derechi riba igualdat a base di
bo koló, sekso, orígen, religion, kredu, status ekonómiko i preferensia seksual”?
No, nos mester di mas hende ku no ta kai den desepshon di argumentunan astuto. Wak kon
‘preferensia seksual’ ta wordu pone den e mesun lista ku kosnan hustifika. Tin hopi deseo seksual
desviante, niun no ta komparabel ku ser pober.
Den publiko, manera den e blog aki, e argumentu di Igualdat ketu bai ta wordu uza, pero den e
proposishon di ley di matrimonio homo, nan no a sita Artikulo tres di nos Konstituson mes! E ley ku
ta bisa ku ‘den kasonan igual mester haña trato igual’. Dikon? Pasobra manera e ley ta bisa ‘den
kasonan igual’ i den parlamentu si nan ta lesa e ley kompleto i e aktivistanan homo sa ku e ley no ta
duna nan proposishon di ley kaminda di kana. Relashon homoseksual no ta meskos ku relashon
hetero seksual, pesei no ta diskriminashon ora relashon homoseksual no ta kualifika pa matrimonio.
Por fin; mester mas hende ku ta kompronde ku nos ta responsabel pa husga TUR komportashon
korektamente. Diskriminashon a base di kolo ta malu, pero ‘diskriminashon’/distinkshon a base di
biologia i naturalesa ta hustu i nesesario. Pesei nos no ta laga un mucha, un hende siegu, un hende
malu, kore outo. Nan ta eksklui.

5. Bo no por evangilisá na mes momentu ku bo ta antagonisá?
Evangelisashon ta sigui ku mesun amor di Dios; un yamada na henter kreashon pa atmiti, arepenti i
komberti di pika.

Leave a Reply

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Discover more from KIKO TA PASANDO

Subscribe now to keep reading and get access to the full archive.

Continue reading